Luupuse sümptomid ja ravi

28.07.22

Mis on luupus?

Luupus on krooniline, pikaajaline haigus, mis põhjustab organismis põletikulisi seisundeid. Luupus on autoimmuunhaigus. Autoimmuunhaigus tähendab, et sinu immuunsüsteem, mille eesmärk on sinu keha kaitsta võõrkehade ja põletike eest, hoopis ründab sinu organismi terveid kudesid ja organeid. Põletikud võivad tekkida üle kogu keha - liigestes, vereringes, kopsudes, südames, neerudes või ajus.

Luupus mõjutab kõige sagedamini sinu nahka, liigeseid ja seesmisi organeid nagu neerud ja süda.

Luupuse vormid:

Tavaliselt, kui keegi luupusest räägib, räägib ta süsteemsest luupusest. Kuid tegelikult on kokku neli erinevat luupuse vormi:

1. Süsteemne erütematoosne luupus (1)(inglise keeles Systemic lupus erythematosus ehk SLE).

Süsteemne erütematoosne luupus on kõige enam levinud luupuse vorm. 70 protsent inimestest, kes luupust põevad, kannatavad just selle luupuse vormi all.

Kahjuks ei ole teadlased suutnud peamist süsteemse erütematoosse luupuse ilmnemise põhjust kindlaks teha. On teatud geneetilised uuringud, mis viitavad, et luupus on päritav(2).

2. Kutaanne luupus ehk nahaluupus (3)(inglise keeles Cutaneous lupus)

Ligikaudu kahel kolmandikul luupust põdeval inimesel esineb mingit sorti haavandid või lööve nahal. Sellist luupuse vormi kutsutakse ka naha kutaanseks erütematoosseks luupuseks. See nahahaigus avaldub enamasti näol, kaelal, kätel, jalgadel ja kõrvadel. UV-kiired, ehk päikesevalgus ja tehislik päikesevalgus muudavad selle konditsiooni hullemaks.

Nahaluupus esineb kolmes vormis:

Krooniline diskoidne erütematoosne luupus on üks nahaluupuse vorm. Enamasti avalduvad nahakahjustused pea ja näo piirkonnas, kuid vahel ka teistes kehapiirkondades. Diskoidne luupus ilmneb punaste, ketendavate ja paksude nahakoorikutena. Tavaliselt need haiget ei tee ega põhjusta ka sügelust. Kuna tegemist on kroonilise nahaluupusega, põhjustavad kahjustused pika aja peale jäävaid naha kahjustusi jättes armid ja püsivad muutused naha pigmentatsioonis ehk värvuses.

Peas olevad nahaluupuse kolded võivad esile kutsuda juuste väljalangemise. Ka see võib osutuda püsivaks luupuse poolt põhjustatud kahjustuseks.

Diskoidseid kahjustusi peab hoolikalt jälgima ja laskma seda regulaarselt ka arstil teha. Kroonilisest luupusest tingitud püsivad nahakahjustused võivad areneda edasi vähkkasvajateks.

Diskoidsed kahjustused vajavad erilist hoolt:

Väldi päikese käes viibimist vahemikus 10:00-16:00
Kasuta rohkelt päikesekaitsekreeme, kui viibid päikese käes
Varja ennast päikese eest riietega ja kanna laia äärega peakatet
Piira oma viibimist päikesevalguse lampide käes

Subakuutne nahaluupus tekitab visuaalselt punased, ketendavad, vahel ümarate selgepiiriliste äärtega naha kahjustused. Nahakahjustused tekivad kõige sagedamini piirkondades, mis puutuvad kokku päikesevalgusega nagu näiteks käed, õlad, kael ja keha. Subkutaane nahaluupus tavaliselt ei sügele ega valuta. Enamasti ei jäta ka püsivaid nahakahjustusi. Sellegi poolest on seisund tundlik UV-kiirtele ja seetõttu on soovitatav järgida samu nõuandeid, nagu kroonilise diskoidse nahaluupuse puhul.
Akuutne nahaluupus ehk äge nahaluupus ilmneb juhul, kui sinu süsteemne luupus ehk SLE on aktiivne. Enamasti avaldub äge nahaluupus näol põskede piirkonnas punetavate laikudena, mis meenutavad päikesepõletust. Vahel kutsutakse seda löövet ka “liblika lööbeks”, seda juhul kui lööve nahal tekib mõlemale põsesarnale ja ühendub üle nina, meenutades liblikat. Sellegipoolest võib äge nahaluupus avalduda ka kätel ja jalgadel. Üldiselt ei jäta ka seegi vorm püsivaid nahakahjustusi, kuid võib mõjutada pigmentatsiooni luupuse poolt mõjutatud piirkondades.
Ravimitest tingitud luupus (4)(inglise keeles drug-induced lupus ehk DIL), mis on tingitud teatud retseptiravimite kasutamise tagajärjel tekkinud luupuse sümptomitega luupuse sarnane haigus.
Ravimitest tingitud luupust põhjustavad kõige sagedamini teatud südame rütmihäirete, kõrgvererõhutõve, kilpnäärme ja tuberkuloosi ravimid.

Ravimitest tingitud luupus võib ilmneda juba paari kuu jooksul peale tekitaja ravimite kasutama hakkamist. See luupuse vorm ei ole püsiv. Umbes kuue kuu jooksul tekitaja ravimite kasutamise lõpetamist peaks ka ravimitest tingitud luupus kaduma.

Kui sa arvad, et sulle määratud ravimid põhjustavad sulle DILi, konsulteeri oma arstiga.

Vastsündinute luupus (5)(inglise keeles neonatal lupus) on selline luupus, mille võib beebi saada oma emalt platsenta kaudu, kui emal on mingi autoimmuunne haigus või selle antikehad. Vastsündinu luupus võib lapsel avalduda maksaprobleemide, nahalööbe, madalate vererakkude arvuga või südameblokaadi näol. Kõige tavalisem neist on lööve nahal.

Kui esimesed kolm nimetatuist mööduvad enamasti ilma ravita lapse esimese poole eluaasta jooksul, siis kaasasündinud südameblokaad ei kao iseenesest.

Kaasasündinud südameblokaad avastatakse enamasti beebi 18-24nda elunädala vahemikus. Selle konditsiooniga beebi vajab lõpuks südamestimulaatorit.

Milliseid kehapiirkondi erinevad luupuse vormid mõjutavad?

Luupuse vorm	Millist kehapiirkonda mõjutab?
Süsteemne erütematoosne luupus	Põhjustab põletiku üle terve organismi ja erinevates organgruppides.
Nahaluupus	Tekitab põletiku nahal ja eelkõige piirdub sellega. Vahel harva võib edasi areneda süsteemseks erütematoosseks luupuseks.
Ravimitest tingitud luupus	Enamasti ei mõjuta suuremaid organisüsteeme ja taandub keskeltläbi kuus kuud peale põhjustaja ravimite tarbimise lõpetamist.
Vastsündinute luupus	Esineb vaid vastsündinutel ja kaob umbes kuus kuud peale lapse sündi.

Kes luupust põevad?

Kõikidel inimestel on risk luupuse põdemiseks. Küll aga on riskirühmad(6) nagu:

Naised. Kõige sagedamini mõjutab luupus naisi vanuses 15 kuni 44 eluaastat. 9 inimest 10st luupuse põdejast on naised.
Rassilised või etnilised rühmad - afroameeriklased, ladinaameeriklased, hispaanlased, aasia ameeriklased, põlisameeriklased, Vaikse ookeani saarte elanikud
Inimene, kelle peres põeb keegi luupust või esineb mõni autoimmuunhaigus

Kuna luupus ründab erinevaid organismi osasid ja süsteeme, põhjustab ta ka palju erinevaid sümptomeid.

Mis on luupuse sümptomid?

Kõige laialdasemalt levinud luupuse sümptomid, mis avalduvad nii meestel kui naistel on(7):

Ääretu väsimus
Tursed kätel, jalgadel või ümber silmade
Valulikud liigesed
Valgustundlikkus
Sügavalt sisse hingates valu tunne rinnus
Lihasvalu
Keskendumishäired
Kehv mälu, segaduses olek
Silmade kuivus, punetus, kipitus
Migreen puberteedi eas
Mumpsi põdemine teismeeas
Tugev reaktsioon putukahammustusele
Autoimmuunsed haigused suguvõsas
Palavik
Kuseteede infektsioonid

Nahka ja juukseid mõjutav luupus:

Liblika kujuline punetav lööve näol
Juuste kaotus kas osaliselt või täielikult
Haavandid suu- või nina limaskestadel
Vähenenud tundlikkus sõrmedes ja varvastes
Raynaudi sündroom(8) - sõrmede, varvaste, vahel ka kõrvade, põlvede ja nina muutumine valgeks või siniseks, kui sul on külm või oled pingelises olukorras. See tuleneb verevarustuse häirest nendes piirkondades.

Luupus naistel:

Menstruatsiooni tsükli häired
Raskused raseduse lõpuni kandmisel ja korduvad raseduse katkemised
Loe lisa lõigust “Rasedus ja luupus”

Luupus on ajas muutuv haigus. Osadel kaob luupus peale teatud ajaperioodi. Osadel muutuvad sümptomid. Samuti on kerge ajada luupuse sümptomeid sassi mõne teise haigusega, näiteks diabeet või reumatoidartriit.

Kui sul esineb üks või mitu eelnimetatud sümptomitest, ei tähenda see veel, et sul kindlasti luupus on. Luupuse diagnoosib arst.

Luupuse diagnoosimine

Luupuse puhul tähendab, et sinu immuunsüsteemiga on midagi valesti. Immuunsüsteem, mis toodab proteiine, mis on tuntud kui antikehad, et võidelda võõraste haigustekitajate, viiruste ja bakteritega, ei tööta nii nagu peaks.

Kui sul on luupus, ei tee sinu immuunsüsteem vahet sinu enda keha ja võõrsissetungijate vahel ja hakkab tootma autoantikehasid, mis tähendab, et sinu immuunsüsteem ründab sinu keha terveid kudesid pidades neid ohtlikuks.

Need autoantikehas põhjustavad sinu organismis põletikulisi koldeid, valusid, turseid, kuumavat tunnet ja punetust. Luupusest tingitud põletikud võivad olla nii seespidised, näiteks sinu neerudes kui ka südames, välispidised avaldudes nahal või hoopis ilmneda koos.

Arst, kes kahtlustab sul luupust, võtab arvesse kõiki eelpool nimetatud sümptomeid. Küll aga on luupuse diagnoosimine(9) üpris keerukas, sest luupust tuntakse kui suurepärast imiteerijat. Teiste haiguste sümptomite imiteerijat. Samuti võivad luupuse sümptomid olla mingil hetkel tugevalt avaldunud ja samas järgmisel hetkel minna tagasi puhkeseisundisse. Ka on luupus tuntud oma sümptomite muutumiste poolest.

Luupuse diagnoosiks viib sinu arst läbi hulga teste ja palub sul vastata küsimustele, sealhulgas sinu hetke kaebused, kui kaua sümptomid on kestnud, sinu haiguslugu ja sinu lähisugulaste haiguslugude ajalugu.

Luupuse kindlaks tegemiseks ei ole olemas ühte kindlat analüüsi. Kõige sagedamini viiakse läbi antinukleaarne antikehade test(ANA test), kuid see on vaid osa haigusloo kokku saamiseks. Luupuse olemasolu määramiseks tehakse ka täielik vereanalüüs, millest saab määrata punaste ja valgete vereliblede osakaalu ning verehüübivuse tasemed. Uriinianalüüsid, mis näitavad ära valgu taseme uriinis, tegemaks kindlaks, et luupus ei ole neere kahjustanud. Antikehade test, et määrata kindlaks sinu antikehade olemasolu ja kas need ründavad sinu terveid kudesid. röntgenülesvõttes põletiku kollete tuvastamiseks või ka biopsiad (koeproovid näiteks nahalt, et teha kindlaks põletiku olemasolu või muud ilmnenud kahjustused).

Ka kõik need uuringud koos ei pruugi anda kohest vastust sellele, kas sul on luupus või ei ole. Vahel annab üks analüüsi positiivse vastuse ja järgmine kord juba negatiivse. See tuleneb luupuse omadusest ajas muutuda. Seetõttu on luupuse diagnoosimine väga keeruline.

Rasedus ja luupus

Naised, kes põevad luupust võivad rasestuda ja kogeda enamasti täiesti normaalset rasedust ilma komplikatsioonideta. Siiski tasub teada, et kui sul on luupus ja sa jääd lapseootele, kuulud sa automaatselt niinimetatud riskirasedate hulka. Seetõttu oled sina ja su kasvav kõhubeebi valvsama kontrolli all, kui keegi, kes ei kuulu riskirasedate ridadesse. Luupuse tõttu on vaja tugevdatud kontroll, et hoiduda komplikatsioonide eest, mis võivad tekkida. See aga ei tähenda, et need ilmtingimata ka tekivad(10).

Enne rasedust
Kui sul on luupus, tasub rasedust juba varakult ette planeerida ja jälgida selleks ka teatud soovitusi.

Konsulteeri oma naistearstiga umbes 3-6 kuud enne plaanitavat rasedaks jäämise aega. Parim aeg rasestuda on siis, kui sinu luupus on minimaalselt aktiivne ja kontrolli all selliste ravimitega, mis on raseduse ajal ohutud.

Luupusega on kõrgvererõhutõbi, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, kopsuhaigus, neeruhaigus või varasemalt esinenud preeklampsia(11) rasestumiseks väga riskantne. Suurenenud riski tase laieneb ka siis, kui luupus on viimase kuue kuu jooksul ägenenud.

Raseduse ajal

Raseduse ajal regulaarselt arsti, ämmaemanda, reumatoloogi ja teiste arstide visiite ära mingil juhul vahele jäta. Need kohtumised on väga olulised, seega tee endale hästi selgeks, millal ja kus sa olema pead ja veendu, et sa ikka ilusti kohale jõuaks. Korralised vereanalüüsid ja uriiniproovid aitavad jälgida sinu ja loote tervist ning hoida silma peal sinu põletike näitajatel. Varajane põletiku avastamine aitab seda tõhusamalt ravida.

Peale rasedust

Vahel juhtub, et preeklampsia ilmneb hoopis peale sünnitust. Ka sel juhul tuleb koheselt arste teavitada ja abi otsida. Peale rasedust mine kindlasti arsti vastuvõtule, et ta saaks teha vastavad analüüsid, määrata sinu luupuse seisukord ja panna paika edasine raviplaan.

Kui sa toidad oma last rinnaga, konsulteeri kindlasti oma arstiga ravimite ja rinnaga toitmise omavahelisest sobivusest ja ohutusest.

Kuidas rasedus luupust mõjutab?

Luupusega rasedus võib tekitada mitmeid tüsistusi. Kuna raseduse ajal muutub sinu hormonaalne tasakaal, võib see omakorda kaasa tuua ka luupuse ägenemise. Enamasti tekivad rasedusest tingitud luupuse ägenemised esimesel ja kolmandal trimestril ning on leebed. Aga osad tekkivad põletikud vajavad kohest tähelepanu. Kui märkad sümptomeid, mis viitavad luupuse ägenemisele, võta koheselt ühendust oma arstiga.

Umbes kahel naisel kümnest esineb raseduse ajal preeklampsiat. Preeklampsia suurenenud oht on nendel luupust põdevatel naistel, kellel on eelnevalt olnud neeruprobleeme ja sellest tingitud neerukahjustusi. Preeklampsia vajab kohest arstlikku sekkumist ja võib juhtuda, et pead oma beebi ennetähtaegselt ilmale tooma.

Preeklampsia sümptomid:

Äkiline kaalutõus
Käte ja näo tugev tursumine
Hägustunud silmanägemine
Pearinglused
Kõhuvalu

Kuidas luupus rasedust mõjutab?

Tüsistused ja komplikatsioonid, mis võivad luupuse tõttu raseduse ajal ilmneda:

Verehüübe probleemid
Neeru probleemid
Kõrgvererõhutõbi, mis võib siia eelmainitud preeklampsiani
Loote liiga aeglane kasv emaüsas
Ennetähtaegne sünnitus
Nurisünnitus(raseduse katkemine enne 20ndat raseduse nädalat)
Surnultsünd(raseduse katkemine peale 20ndat raseduse nädalat)
Beebi sünnib vastsündinu luupusega või südame blokaadiga

Luupuse ravi

Kui sul on diagnoositud luupus, siis saab arst määrata sulle ka ravi. Kuna kõik luupuse vormid on erinevad, siis ei ole ka ühest ravi. Sinu raviplaan koostatakse sulle individuaalselt olenevalt sellest, millist tüüpi luupus ja millised sümptomid sul on.

Kuna luupus on vahel äge ja vahel sümptomid kaovad, võib tihti ette tulla seda, et pead konsulteerima oma raviarstiga ja muutma ravimite doose.

Ravimid, mida tavaliselt luupuse ravis kasutatakse(12):

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid(MSPVR või nonsteroidal anti-inflammatory drugs NSAIDs). Osad neist nagu naprokseennaatrium, ibuprofeen on saadaval apteegis käsimüügi ravimite hulgast. Need aitavad leebemate luupuse tekitatud põletike, madala palaviku, tursete puhul. Tugevamad ravimid on saadaval arsti poolt kirjutatud retsepti alusel.
Kõrvalmõjud: siseverejooksud, neeru probleemid ja suurenenud südamehaiguste risk
Malaariavastased ravimid. Malaariavastased ravimid mõjutavad immuunsüsteemi ja seetõttu võivad aidata vähendada luupuse ägenemisi. Kõrvalmõjud: võib ärritada kõhtu, väga harva võib kahjustada silmanägemist, seega nende rohtude tarvitamisel on soovitatavad regulaarsed silmauuringud
Glükokortikosteroidid ehk hormoonravi. Kortikosteroidid on ravimid, mida kasutatakse neerude ja aju haiguste tõrjeks. Luupuse puhul aitavad need luupusest tingitud põletike kontrolli all hoida. Kõrvalmõjud: kaalutõus, kergesti tekkivad verevalumid, luude hõrenemine, kõrge vererõhk, diabeet ja suurenenud vastuvõtlikus põletikele. Need kõrvalmõjud ilmnevad nende ravimite pikaaegsel kasutamisel.
Immuunosupressandid. Immuunosupressandid takistavad sinu immuunsüsteemil tervete kudede ja rakkude ründamise ehk suruvad alla sinu immuunsüsteemi. Kõrvalmõjud: maksakahjustused, viljakuse langus, suurenenud põletiku ja vähirisk

Kodused abinõud luupusega toimetulekuks

Luupuse ebapiisav või vale ravimine võib endaga kaasa tuua organite kahjustusi. Samuti võivad luupuse ravimid põhjustada kõrvalnähte.

Seega soovitavad arstid teha kõik endast oleneva koduste vahenditega, et parandada luupuse kontrolli all hoidmist, sealhulgas jälgida oma elustiili ja toitumist(13)..

Uuringuid toitumise kohta, mis aitaksid luupust ohjata, ei ole palju(14).

Küll aga arvavad arstid, et tasakaalus toidulaud, mis sisaldab puuviljasid ja köögiviljasid, täisteratooteid ja rikkalikult valku võib aidata hoida luupust ägenemast.

Oma toitumisse on soovitatav lisada oomega-3 rasvhapped ja vähendada kolesterooli, küllastunud rasvade ja naatriumirikaste toitude tarbimist. Kuna luupus võib tekitada valgustundlikust ja sa ei saa palju päikese käes olla, võib sul tekkida vitamiin-D puudus. Sel juhul on soovitatav lisaks võtta vitamiin-D.

Elustiili kohapealt väldi suitsetamist. Suitsetamine kahjustab sinu organismi ja põhjustab seetõttu luupuse ägenemist. Alkohol kahjustab maksa ja mõjutab teatud ravimite toimeid. Kuna luupus on kõigil põdejatel erinev, konsulteeri oma arstiga, et teada saada, kuidas sinu raviplaan alkoholiga kokku sobib. Treeni regulaarselt. Rahulik trenn, näiteks jalutamine või pilates ei avalda liigestele liigset survet ega põhjusta liigesepõletike. Natuke elavam trenn, näiteks sörkjooks, tugevdab sinu keha ja parandab kopsude, südame, luude ja liigeste tervist lisaks maandab stressi, mis luupusega toimetulekul paljusid mõjutab.

Kokkuvõte

Luupus on väga salakaval autoimmuunne haigus, imiteerides sümptomite poolest teisi haiguseid. Seetõttu on luupuse diagnoosi ja ravi väga raske määrata. Luupusega ründab su immuunsüsteem, mis peaks kaitsma sinu organismi võõrkehade, infektsioonide ja bakterite eest, sinu enda terveid kudesid ja rakke. Luupusel on palju sümptomeid. Luupus põhjustab sinu organismis, nii sees kui väljas põletiku koldeid, põhjustades valu, turseid, palaviku ja ebamugavust.

Luupuse diagnoosimiseks ei ole ühte kindlat analüüsi. Luupuse sümptomid võivad ühel hetkel olla ägedad ja järgmisel hetkel minna puhkeolekusse, et siis jälle mingil hetkel välja lüüa. Luupus mõjutab ka viljakust. Seetõttu kuulub luupust põdev lapseootel naine riskirasedate hulka. Luupuse kontrolli all hoidmiseks soovitatakse tervislike eluviise ja regulaarseid arstlikke kontrolle.

Allikad: