Mis on vitamiinid?
Sa tead, et vitamiinid on vajalikud. Sa võtad regulaarselt vitamiine.
Aga kas sa päriselt ka tead, milleks need olulised on ja miks sul neid vaja on ?
Su keha vajab normaalseks talituseks vitamiine. Vitamiinid on ühendid, mida kutsutakse ka mikrotoitaineteks. Mikrotoitaineteks sellepärast, et igapäevane vajalik tarbimise kogus on väga väike - milligrammid(mg) või mikrogrammid(μg). Ja olgugi, et vitamiinide vajalik kogus on väike, on need üliolulised elemendid sinu funktsioneerimiseks. Kokku on 13 erinevat vitamiini.
Mis on toidulisandid?
Toidulisandid on tooted, mis täiustavad sinu toidulauda. Toidulisandid on kontsentreeritud vitamiinide, mineraalainete, aminohapete, taimede,taimeekstraktide või asendamatute rasvhapete koostisega ainete allikad. Toidulisandid võivad olla kapslid, tabletid, pulbrid või vedelikud. Toidulisandite alla kuuluvad näiteks raud, magneesium, tsink.
Milleks vitamiinid vajalikud on ?
Ilma vitamiinideta ei suuda sinu keha funktsioneerida ja täita elutähtsaid ülesandeid. Tänu vitamiinidele oskab sinu keha omastada toidust energiat. Vitamiinid vastutavad hammaste, luude, vere, naha, lihaste, küünte ja juuste moodustamise eest. Samuti hoiavad silmad, aju, närvi-ja immuunsüsteemi töökorras.
Vitamiine on kahte erinevat tüüpi
1. Vesilahustuvad vitamiinid on C-vitamiin ja 8 B-vitamiini: tiamiin(B1); riboflaviin(B2); niatsiin(B3); pantoteenhape(B5); püridoksiin(B6); biotiin(B7); float ehk foolhape(B9) ja kobalamiin(B12). Sinu keha neid ei talleta, kõik üleliigne väljub uriiniga.
2. Rasvlahustuvad vitamiinid A, D, E ja K on hoiul sinu maksas ja rasvkoes. Kuna organism neist iseenesest kergelt ei vabane, võivad need vitamiinid olla kuhjudes ohtlikud.
Kõik vitamiinid on väga olulised, aga nagu eelmises lõigus välja toodud, on vajalik tarbida veeslahustuvaid vitamiine igapäevaselt. Ideaalis võiksid need vitamiinid pärineda mitmekülgsest toidust.
Mis on vitamiini puudus?
Vitamiini puudus tähendab seda, et sinu organismi normaalseks talituseks ei ole piisavalt vitamiine. Sageli on vitamiinipuudus seotud ebatervisliku toitumisega. Vitamiinid on komplekssed molekulid, mida sisaldavad erinevad toiduained erinevates kogustes. Et saada toidust vajaminevad vitamiinid, tuleb toituda mitmekesiselt ja vältida säilitusainetest pungil poolfabrikaate.
Vahel aga ei ole sinu organism võimeline toidust vitamiine omandama isegi kui sa toitud tervislikult. Ka siis võib tekkida vitamiini puudus. Vitamiinipuudust saab tuvastada arst vereanalüüsidega.
Sageli kaasuvad vitamiinipuudusega järgmised sümptomid:
Väsimus, energia puudus, luude hõrenemine, kuiv nahk ja juuksed, haavad suunurkades, haavade aeglane paranemine, veritsevad igemed, kuivad laigud kehal ja kõõm, karvade väljalangemine, rahutute jalgade sündroom, ärevus ja depressioon.
Millal võtta vitamiine ja toidulisandeid ning millistest toitudest neid saab?
Millal võtta C-vitamiini?
Parim aeg C-vitamiini võtta on kogu päeva vältel. C-vitamiin on veeslahustuv vitamiin, mis püsib organismis mõned tunnid. Järgi, et sa ei ületaks päevast tootja poolt soovitatud kogust.
Askorbiinhappe ehk C-vitamiini avastas 1930ndatel aastatel teadlane dr. Albert Szent-györgyi. C-vitamiini leidub enim taimsetest toitudes.
Köögiviljadest näiteks paprika, spargelkapsas, lehtkapsas, kartul, tomat ja rooskapsas. Tsitruselised ja teised puuviljad näiteks apelsin, sidrun, maasikas, kiivi ja mustsõstar.
Millal võtta B-vitamiine?
Parim aeg B-vitamiini võtta on hommikul koos hommikusöögiga. Toit aitab sinu kehal paremini B-vitamiini omastada.
B1-vitamiin ehk tiamiin tagab toidust energia kättesaamise ja hoiab närvisüsteemi tervena. Seda leidub pähklites, hernestes, maksas, banaanides ja apelsinides
B2-vitamiin ehk riboflaviin tagab toidust energia kättesaamise ja hoiab naha, silmad ja närvisüsteemi tervena. B2-vitamiini sisaldab piim, muna, maitsestamata jogurt
B3-vitamiin ehk niatsiin tagab naha ja närvisüsteemi õige funktsioneerimise ja hoiab naha tervena. Seda sisaldavad liha, kala, munad ja nisujahu
B5-vitamiin ehk pantoteenhape aitab samuti kehal ammutada energiat toidust ja seda leidub seentes, kanas, veiselihas, avokaados ja munas
B6-vitamiin ehk püridoksiin aitab punastel verelibledel, mis vastutavad hapniku transpordi eest organismis, formeeruda. B6-vitamiini leiab banaanidest, sealihast, linnulihast, kaerahelvestest ja piimast
B7-vitamiin ehk biotiin vastutab organismi rasvhapete tootmise eest. Seda on vaja väga väikestes kogustes. Seda sisaldavad väga paljud toiduained, kuid samuti väikestes kogustes. Sinu soolestikus on sellised bakterid, mis toodavad biotiini.
B9-vitamiin ehk foolhape vastutab punaste vereliblede tekkimise eest ja vähendab sündimata laste sünnidefekte. Seda saab spargelkapsast, kapsast, spinatist, kikerhernestest ja maksast(8).
B12-vitamiin ehk kobalamiin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja punaste vereliblede tekkele. Seda leidub lihas, kalas, juustus, munas ja piimas.
Millal võtta A-vitamiini?
Parim aeg A-vitamiini võtmiseks on koos rasvu sisaldava toiduga.
A-vitamiin, samuti tuntud ka kui retinool vastutab immuunsüsteemi toimimise eest. Retinool toetab silmi hämaras nägemisel, hoiab naha ning limaskesta tervena.
A-vitamiini allikad on juust, muna, kala, piim, jogurt, maks ja maksatooted. Kuna A-vitamiin ladestub keha rasvkoes, tuleb tarbida seda sisaldavaid toitaineid mõõdukalt.
Sinu keha muudab retinooliks toitained, mis sisaldavad beetakaroteeni nagu lehtköögiviljad, porgand, bataat, punane ja kollane paprika, mango, papaia ja aprikoosid.
Millal võtta D-vitamiini?
Parim aeg D-vitamiini võtmiseks on hommikul või lõunal koos rasvu sisaldava toiduga.
Samamoodi nagu täiskasvanud vajavad lapsed igapäevaselt D-vitamiini, et olla terved ja tugevad.
Toidulaual leiad sa D-vitamiini munast ja kalast. Samuti on lisatud D-vitamiini osadele piimatoodetele ja hommikusöögi helvestele. Kuid ainuüksi toidust ei saa vajalikul määral D-vitamiini. Kõige suurem D-vitamiini allikas on päike.
Millal võtta E-vitamiini?
Parim aeg E-vitamiini võtta on koos rasvu sisaldava toiduga.
E-vitamiin tagab terve naha ja silmad. Tugevdab organismi loomulikku kaitsebarjääri haiguste ja infektsioonide eest - sinu immuunsüsteemi.
E-vitamiini sisaldavad kõige rohkem taimeõlid, näiteks rapsi-, päevalille-, maisi-, soja- ja oliiviõlid. Pähklid, seemned ja teraviljatooted sisaldavad samuti palju E-vitamiini.
Millal võtta K-vitamiini?
K-vitamiini võib võtta kogu päeva vältel.
K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja seetõttu imendub paremini, kui võtta koos rasvu sisaldavate toitudega. Soovitav on võtta K-vitamiini koos kaltsiumi, C- ja D-vitamiiniga.
K-vitamiin võimaldab haavadel paraneda ja verel hüübida. Peamised K-vitamiini allikad sinu toidulaual on rohelised lehtköögiviljad nagu spargelkapsas ja spinat. K-vitamiini saab ka teraviljadest ja taimeõlidest.
Millal võtta kaltsiumit?
Sinu keha kasutab suurema osa kaltsiumit öösel, seega on parim aeg kaltsiumi võtmiseks õhtu, enne uinumist.
Kaltsium vastutab tugevate ja tervete luude ning hammaste eest. Kaltsium reguleerib lihaste kokkutõmbeid, sealhulgas ka südamelööke ja tagab normaalse verehüübivuse.
Kaltsiumit sisaldavad piim, juust ja teised piimatooted, sardiinid, okra, leib.
Millal võtta rauda?
Parim aeg raua võtmiseks on hommik. Rauda ei tohiks võtta koos teega või kohviga, kuna nendes sisalduv kofeiin ja tanniin takistavad raua imendumist organismi. Rauda on soovitatav võtta tühja kõhuga. Maoärrituste puhul koos vähese toiduga või poolteist tundi peale söömist.
Raud tagab vere tootmise ja hapniku transportimise organismis.
Raua allikad : maks, punane liha, punased oad, edamame oad, kikerherned, pähklid, kuivatatud puuviljad ja rikastatud hommikusöögihelbed.
Millal võtta joodi?
Jood tõstab energiataset ja on seetõttu soovitav võtta hommikul või päeval ja vältida õhtust manustamist, et see ei mõjutaks sinu und.
Jood toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad keha ainevahetust.
Joodi allikad on kala ja mereannid. Joodi võib saada ka taimsetest toiduainetest nagu seemned ja teraviljad, aga joodi sisaldus neis võib olla kõikuv, olenevalt mulla joodi sisaldusest, milles taimed kasvasid.
Millal võtta tsinki?
Parim aeg tsinki võtta on lõuna ajal koos toiduga. Tühja kõhuga võib tsink tekitada iivelduse tunnet.
Tsink vastutab uute rakkude ja ensüümide tekke eest sinu kehas. Tsink töötleb toidus olevaid rasvu, süsivesikuid ja valke ning aitab haavadel paraneda.
Tsingi allikad on liha, mereannid, piimatooted, teraviljad ja idud.
Millal võtta magneesiumi?
Magneesium soodustab head und ja kiirendab uinumist. Parim aeg magneesiumi võtmiseks on enne uinumist.
Magneesium on mineraal, mis aitab kehal toidust energiat toota. Samuti toetab kilpnäärmel olulisi hormoone toota, et tagada luude tugevus. Magneesium reguleerib veresuhkru taset, tagab lihaste ja närvide õige toimimise.
Head magneesiumi allikad on spinat, pähklid ja täisteraleib.
Milliseid vitamiine ei tohiks koos võtta
C-vitamiini ja B12-vitamiini võtmise vahele nagu eelnevalt välja toodud, jäta kaks tundi, et C-vitamiin ei saaks mõjutada B12-vitamiini imendumist.
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis tähendab seda, et sinu keha talletab kogu üleliigse sisse võetud vitamiini sinu rasvkoes. A-vitamiini üleküllus põhjustab vananedes luude hõrenemist. A-vitamiini tarbimist tasub eriliselt jälgida raseduse ajal, vältides selle sisaldusega toitude nagu maksa või maksapasteedi üleliigset söömist.
E-vitamiin ja K-vitamiin ei sobi kokku. E-vitamiin pärsib trombide teket, K-vitamiin soodustab vere hüübimist ja need kaks vitamiini töötavad üksteise vastu.
Kaltsiumi võtmine võib mõjutada sinu keha võimet omastada teisi mineraale nagu raud, tsink või magneesium.
Kokkuvõte
Vitamiinid, mineraalid ja toidulisandid on vajalikud, et su keha saaks toimimiseks kõiki funktsioone kasutada. On olemas 13 vitamiini, palju erinevaid mineraalaineid ja toidulisandeid. Vitamiini puudus toob kaasa erinevaid kehalisi ilminguid ja mõjutab sinu tervist. Vitamiini puuduse teeb kindlaks arst ja vajadusel määrab ka vajamineva ravi.
