Meie valikust leiad melatoniini nii kummikarude, suusprei, tablettide ja kapslite kujul. Siinkohal saad valida endale kõige mugavama viisi melatoniini manustamiseks. Näiteks lastele võivad kõige paremini sobida kummikarud ja spreid, kui neelamine on pigem vastumeelne. 

Lisaks sisaldavad erinevad lisandid endas erinevaid lisaomadusi. Selleks võivad olla erinevad maitset andvad nüansid või hoopiski täiendavad toitained. Näiteks leiad meie valikust palderjaniga tablette, mis aitavad lõõgastuda veelgi enam, kui ka kanepiõliga variante, mis on omakorda põletikuvastane ja aitab kaasa ka kolesterooli taseme alanemisele.

Enne toote ostmist tutvu enne tootekirjelduses oleva informatsiooniga ning enne kasutamist tutvu kindlasti kasutusjuhendiga.

Melatoniin vastutab hea une eest, olles peamine unehormoon, mis annab ajule teada, millal on aeg lõõgastuda ja magama minna. Tegemist on keha biorütme reguleeriva närvihormooniga, mida eritab peamiselt käbinääre, asudes meie ajupoolkerade vahel. Melatoniini süntees kasvab pimeda saabumisega ning väheneb päevavalgusega, olles öösel kuni 20 korda suurem kui päeval, aga toodetud melatoniini organism ei talleta. Melatoniin aitab meil uinuda ja tagab une kvaliteedi ning tegemist on tugeva antioksüdandiga, mille toimet peetakse isegi tugevamas kui näiteks C- ja E-vitamiinil või beetakaroteenil. On leitud, et melatoniin toetab meie immuunsüsteemi. Vananedes melatoniini tootmine organismis väheneb. 

Melatoniini esineb enamiku selgroogsete käbinäärmes ja taimedes.

Melatoniin toidulisandina on suurepärane abimees, et võidelda unehäirete, magamatuse, ajavahestressiga, et taastuda väsimusest ja kurnatusest, parandada keskendumisvõimet ja mälu ning suurendada üldist enesetunnet. Unehäired võivad soodustada rasvumist, depressiooni, enneaegset vananemist, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigusi. Melatoniini võib võtta ka mitmete haiguste puhul kas siis iseseisvalt või põhiravi komponendina, et tõhustada ravimite toimet või vähendada nende kõrvalmõjusid – näiteks epilepsia, migreeni, glaukoomi, ärritatud soole sündroomi puhul. Ei tohi unustada, et melatoniin on närvihormoon ja enne selle kasutamist tuleks konsulteerida arstiga.

Reisimine, stress, häiritud uni, hiline söömine – võivad põhjustada häireid tavapärases elukorralduses ning sel puhul võib melatoniini toidulisand olla asendamatu. 

Melatoniin on närvihormoon, mida peaks meie organism piisavas koguses ise suutma sünteesida, küll aga võib lühiajaline melatoniini toidulisandi kasutamine osutuda vajalikuks, kui on vaja paika saada õige ööpäevarütm. Ohutu melatoniini doos peab aitama uinuda, aga ei tohi põhjustada kõrvaltoimeid ning alustada tuleks võimalikult  madalast melatoniini doosist. Soovitatav ohutu kasutusaeg jääb ühe kuni nelja nädala kanti. 

Meeles tuleks pidada, et alkohol ja suitsetamine vähendavad oluliselt melatoniini toidulisandi efektiivsust organismile.

Klaas sooja piima on parim melatoniiniallikas! 

Toituda tuleks tervislikult ja regulaarselt, sööma peaks rohkesti puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, kuna neis sisalduvad vitamiinid ja mineraalained soodustavad melatoniini sünteesi käbinäärmes. Melatoniini taset organismis tõstavad söödavad taimed, nagu: hapud kirsid, ananass, banaan,  viinamarjad, oliivid, seened, oder,  kaer, mais,  riis, mandlid ja kreeka pähklid. Loomsetest toiduainetest aga punane kala ja muna.

Kindlasti tuleb aga piirata kohvi ja alkoholi joomist ning tubakatoodete tarbimist, liialdada ei tasu ka liha, šokolaadi ega juustuga.

Melatoniini kutsutakse ka unehormooniks, mis tagab kiire uinumise ja kvaliteetse une. Melatoniini toidulisandist võib abi olla, et saada paika kahjustada saanud ööpäevarütm. Melatoniini sisaldavaid preparaate tuleks võtta õhtuti ligikaudu üks tund enne soovitud uinumise aega. Parima efekti saavutamiseks soovitatakse magada jahedas ja pimedas toas, vähemalt tund aega enne uinumist loobuda nii telefoni kui televiisori vaatamisest.