Kreatiin on amiinohape, mida leidub inimese ajus ning lihastes ja looduses teiste selgroogsete organismis. Eelkõige sünteesivad kreatiini neerud, maks ja pankreas ning veri transpordib selle kehas lihastesse laiali, kus organism selle talletab, et siis keharakud saaks seda kasutada energiaks. 

Poole päevasest kratiini vajadusest sünteesib organism ning poole vajaminevast kreatiini kogusest saame toidust, eelkõige lihast, kalast ja koorikloomadest. Taimetoitlastel on kreatiini sisaldus organismis oluliselt madalam, sest taimne toit ei sisalda kreatiini.

vajadus suurem kui tavaliselt.  Kreatiini kasutavad toidulisandina enamasti sportlased, et parendada oma sooritusvõimet, kiirendada taastumist ning kasvatada lihasmassi. Kreatiini peetakse oluliseks ka vigastuste ennetamise puhul, vähendades dehüdratsiooni ja krampe ning hoides ära lihaste, luude, sidemete jms vigastusi. 

Samuti võib kreatiin parandada ajutööd ja seeläbi ka kognitiivseid sooritusi. 

Kuna taimetoitlased söögiga kreatiini juurde ei saa, siis tasuks neil kreatiini toidulisandina juurde võttta.

Kreatiin ei tee paksuks, vaid kasvatab lihasmassi.

Kreatiini peetakse maailma kõige läbiuuritumaks, aga ka kõige efektiivsemaks toidulisandiks. 

Füüsilise ja vaimse koormuse korral kasvab organismi kreatiini vajadus 2 grammilt kuni 6 grammini, mis tähendab, et organism vajab kreatiini manustamist toidulisandi näol.

Kreatiin suurendab kiirusjõudu, jõuvastupidavust, maksimaaljõudu ning kiirendab taastumist, parandab treeningute kvaliteeti, aitab tõsta anaeroobset taset.

Samuti peaksid veganid ja taimetoitlased manustama kreatiini toidulisandina.

Uuringud on näidanud, et kreatiin on organismile ohutu. Liigne kofeiini tarbimine võib vähendada kreatiini mõju organismile. Üldiselt peetakse kreatiini efektiivseimaks, ohutuimaks ja odavaimaks toidulisandiks, mida inimene manustada võiks.